Katkeid Gangteng rinpotše õpetustest – Vimalamitra kolm mõtete vabastamise viisi

Gangteng rinpotše on juba kuu aja pärast taas Eestis õpetamas (registreerimisvorm on siin). Kui Gangteng rinpotše oli 2017. aastal Eestis, rääkis ta avalikus loengus sellest, kuidas meie kontrollimatud mõtted on kõikide meie hädade [eelkõige minasse kinnijäämise] põhjuseks. Seetõttu on Tiibeti budismi kõrgeimates õpetustes palju juttu mõtete vabastamisest – et mõtetel poleks meie üle mõju, mis pideva juurdemõtlemisega aina tugevneb. Seetõttu on äärmiselt oluline mõtted nende ilmumise hetkel ära tunda, olla tõeliselt teadlik sellest, mis meie peas toimub. Dzogtšenis nimetatakse seda mõtete vabastamiseks. Gangteng rinpotše rääkis Vimalamitra kolmest mõtete vabastamise viisist.

Esimeseks viisiks on mõtete vabastamine nagu kohtumine vana tuttavaga, teiseks mõtete vabastamine viisil, nagu uss, kes oma sõlmed pingutuseta lahti kerib, kolmandaks mõtete vabastamine viisil, nagu varas, kes on tulnud varastama tühja majja.

Tulku Urgyen rinpotše on selle kohta pisut rohkem selgitanud: (raamatus: Rainbow painting: a collection of miscellaneous aspects of development and completion)

Tunne mõte ära selle avaldumise hetkel. See on midagi väga erinevat mõtetevoolust, mis käib läbi tavainimese pea. Vahel nimetatakse seda ka „mustaks levimiseks”. See on ebaterve meeleseisund, kus inimesel puudub igasugune teadmine sellest, kes mõtleb, kust need mõtted tulevad ja kuhu need mõtted lähevad. Inimese peas pole selles seisundis isegi mitte teadveloleku „lõhna”. Toimivad vaid ebaterved mõttemustrid, kus üks mõte teise järel kannab meid järjest sügavamasse meelesegadusse. Puudub igasugune kontroll, on vaid meele sisu, mõtted, mis meid juhivad, mitte meele puhas loomus. Üks on selge – see ei ole vabanemistee.

Kui meile on õpetaja alguses (kasvõi üks kord) meele olemust näidanud ja oleme selle ära tundnud, siis oleme täieliku teadveloleku lõhna vähemalt nuusutanud. Kui oleme oma meele loomust kasvõi korra haistnud, muutub see tuttavaks, nagu keegi, keda me juba tunneme – sa ei pea enne kohtumist kahtlema, kes su sõber on – sa tunned teda. Samamoodi vabanevad ka mõtted siis, kui me need ära tunneme, hajuvad nagu kivi sulpsatusest vette tekkinud ringid. Praktika abil muutub see mõistmine meile järjest tuttavamaks.

Teiseks, kui harjutaja mõistab vahetult virgunu loomust, pole rohkem mingeid erilisi tehnikaid rakendada vaja. Samal hetkel, kui mõte hakkab liikuma, vabaneb see iseenesest. See on nagu ussi sõlm, mis ennast ise lahti kerib – keegi ei pea tulema ja seda sõlme lahti sõlmima. See mõistmine tekib siis, kui praktika on muutunud stabiilsemaks.

Kolmandaks – mõtete vabastamine viisil, nagu varas, kes on tulnud varastama tühja majja. Selle kohta öeldakse, et harjutamine on muutunud täiuslikuks, püsivaks. Varas, kes tuleb tühja majja, ei võida sellest midagi, ka maja ei kaota midagi. Kogu mõttetegevus vabaneb iseenesest, keegi ei kaota ega võida midagi. Selle kohta öeldakse, et harjutaja on saavutanud mõtete vabastamisel täieliku enesekindluse.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *